Eile tähistasime oma pooleteise aasta sünnipäeva .)

Tagasi Palolemis.

Nonii, v6ib oleda, et olen 6nnelikum kui kunagi varem. Getter on elus ja terve, hytt on ilusasti pysti ja inimesed siin on endiselt vahvad. Lennureis oli muidugi 6udusunen2gu, sest k6ik lennud hilinesid v2hemalt 1,5 tundi ja viimasest j2in veel tagatipuks sellep2rast maha. Ostsin aga uue pileti, mis oli kyll hirmus mitte vajalik v2ljaminek, kuid v2hemalt sain peale ning j6udsin p2rast pikka agooniat sihtpunkti. Lennujaamas ootas mind Getter ja m6ned j6uluvana kostyymi riietatud hindud m2ngisid j6ululugusid. See oli selline t6elise Hollywoodi j6ulufilmi stseen, mis l6ppes (nagu ikka ja 6nneks) 6nnelikult. Pidasime rahuliku j6ulu6htu, sest pikk reis ja ootamine olid k6vasti 2ra v2sitanud. Selle eest oli aga rannas palju Eestlasi, kes ei pidanud paljuks just sel 6htul joomise maailma rekordeid purustada. See aga selleks. Meie reis v6ib nyyd j2tkuda ning uued sihtkohad juba ootavad. Siinkohal kohe annan soovituse paaridele, et kui v2hegi v6imalik, siis 2rge oma kaasasid rohkem kui paariks p2evaks silmist laske, see pole teps mitte lihtne kogemus. Kuid mis ei tapa, teeb tugevaks. Ja seda me oleme, tugevamad kui kunagi varem.

Soovime k6igile blogi lugejatele h2id pyhi ja head vana aasta l6ppu!

Taavi ja Getter

Mõtlesime ükskord Taaviga koos, mis võiks olla minu lõputöö teema. Arvasin, et oleks kasulik see seostada Indiaga, aga nüüd tuli huvitav teema ise minu juurde. Nimelt loen hetkel raamatut, mida olen siin ka varem maininud ja sealt koorus välja minu suur huvi - homoseksuaalsus.
See on hoopis midagi muud, mida mina ja enamik inimesi arvab. Töö pealkirjaks võiks olla "Homoarmastus - kas 21. sajandi mood?". See raudselt muutub veel, aga idee oleks selline. Ma olen hetkel nii vaimustusest kogu sellest raamatust ja neist meeletutest faktidest, mida sealt saan, et tahaks neid kogu aeg kellegagi jagada. Aga saan seda teha kolme päeva pärast.
Hea on ka see, et raamat on inglise keeles ja kuigi ma vahel mõnda sõna ei tea, siis olen saanud nii palju uut sõnavara endale. Nüüd tean, kuidas on emakas, kude, rakk ja loode .D

Goas on terrorismi oht, kuid ma loodan, et kõik läheb hästi. Peab minema, sest muud varianti polegi. Kohalikud ütlevad, et igal aastal hoiatatakse, aga mina kardan just Taavi pärast - lennujaamad pole ju ohutud kohad... Aga selleks ajaks, kui tema lennujaama jõuab, olen juba ka mina seal, nii et kui midagi peaks juhtuma, siis juhtub meie mõlemiga.!

Jalutades nukralt rannas...

Kirjutan natuke veel...
Käisin täna Chaudis, et endale kohalik kõnekaart osta. Kui ma muidu olen vahel kohe täitsa asjalik, siis tänase kõnekaardi kohta ei saa seda kohe kuidagi öelda. Jane ja Andres ostsid endale kõnekaardi, maksid 300 ruupiat ja said kaardi, millel oli 275 ruupiat peal. Lisaks maksis kõne Eestisse 9 ruupiat ja sõnum 5. Ma maksin ka 300, peal oli 250, helistasin Taavile, rääkisin minuti ja 45 ruupiat oli läinud. Lisaks saatsin ühe sõnumi (mitte Taavile, vaid mingi internation roamingu jaoks) ja 100 rs kohe läks. Nii et mul on nüüd ainult mingi 100 veel .D Edu.ee .D.D

Käisin jälle jooksmas ning jaksasin nii palju. Kift. Aga jooksin vist ikkagi nii aeglaselt, et üks kohalik küsis mu käest, kas ta võib koos minuga jalutada.

Pärast dushi (mis, muide, on siin täiesti külm. Soojast veest pole haisugi) lamasin voodis ja lasin kehal jahtuda ning kuulsin, kuidas kohalikud lapsed õues jõululaule laulsid. Hakkasin mõtlema, et meil on jõuluaeg ikka palju toredam - talv, lumi, uisutamine, kelgutamine ja suusatamine, piparkoogid, mandariinid ja glögi. Aga neil pole midagi - sama kuum ja palav nagu ikka. Siin Goas on enamus kristlased, nii et jõule ikka tähistatakse.

Täna Chaudis käies nägin ka õnnetust. Õnneks mitte seda, kui juhtus, aga verist meest, keda sõbrad aitasid kiirabi poole, küll. Vastik. Lisaks ajal, mil olin netis ja rääkisin Taaviga Skype's, sõitis mööda sireenidega kiirabi. Turiste on jälle nii palju, et neil ei seisa mõistus õigel kohal .)

Triinu kirjutas ka, et mu temale tehtud 5 leheküljeline essee sai 100st punktist 96. Õppejõu kommentaar: "Hea sulejooks. Veel lisaks teooria." Tegi nii tema kui ka minu tuju nii heaks. Seda kirjutada polnud üldse kerge, kuna teema oli natuke minu jaoks kummaline (Mina ja Sugu) ning nii pikka esseed pole ma varem teinud. Mõnts!

Hetkel olen Royal Touchis, sõin taas Veg Sizzlerit ning muudkui imetlen peeglist, et olen vist alla võtnud .D (tegelt peeglit nii suurt meil pole, ma lähen õue ja vaatan end aknaklaasi pealt. Aga siis on piinlik, kui ma seisan seal, pluus üles tõstetud ja keegi mööda läheb. Hahaa)

Ja on väga meeldiv saada kogu aeg komplimente mu hea inglise keele kohta. Täna hakkas minuga rannas jalutades rääkima üks Delhist pärit, kuid New Yorgis eheteäri tegev mees, kes innustas mind ikkagi raamatut kirjutama. Olen nii kahtlema hakanud endas, oma kirjutamise oskuses ning üldse teemas. Aga peas käib mõte, et olen rumal, kui isegi ei alusta, sest kardan ebaõnnestuda. Nii et eks ma võtan end kätte (kuigi olen juba paarkümmend lehekülge kirjutanud ikka ka).

Lõpetan nüüd ära selle jutustamise siin. Sellest huvituvad ainult minu lähedased, kes huvituvad minust; tuttavad, kellele pakub minu käekäik positiivselt huvi; tuttavad, kellele meeldib teiste eludes nuhkida, et siis saaks jälle taga klatšida (tervitan teatud seltskonda); ja huvi pakub see kindlasti ka mõnele sellisele, kellele mina tegelikult ei meeldi, kuid kes siiski ei suuda mind täielikult oma elust välja lülitada.
Aga kuna see peaks olema reisikiri, mitte minu igapäevane blogi, siis reisimuljete otsijad võivad küll pettunud olla. Vabandan, aga sellised me oleme. Salapärased (hahaa, siili nali)

annan endast j2lle m2rku: olen elus. K6ik on korras, kuid igatsus niidab jalust. Enam pole palju j22nud, kuid aeg venib nagu tatt. v6i siis n2ts.
Homme v6tan ette pika matka Calangutesse, bussidega l2hen. Veits ekstreem on, aga taksoga liiga kallis ja kyll ma bussidega hakkama saan!

Olen kahel 6htul voodist j2lginud seina peal k2ivat "Heeringas, Heeringas, 1, 2, 3" m2ngu. K2ib see siis k2rbeste-s22skede ja pisikeste gekode vahel. Lahe on j2lgida, kuidas geko liigub nii kiiresti ja siis j22b seisma, hetkel mil putukas teda v6iks n2ha. seisab ja siis j2rsku hyppab ning soob putuka 2ra.

Ah, tuju pole ja l6petan, sest 13 minuti p2rast tuleb Taavi skype ja siis on j2lle natukeseks tore .)

"Madam, I admire your spirit!"

WTF? mõtlesin ja jooksin edasi. Mida rohkem tuleb joostud kordi, seda raskem on joosta. Ei tea, kas olen hakanud kiiremini jooksma või milles asi on.

11 päeva veel ning siis on rõõmupisarad.

Loen hetkel raamatut "Why men don't listen and women can't read maps" ja see on huvitav. Teaduslikele uurimustele tuginedes on kirja pandud, et naiste ja meeste ajud töötavadki erinevalt. Mina näiteks olen vasakupoolkera-inimene, Taavi aga tugevalt parema poolkera oma. Ja seetõttu me sobimegi - tema arendab minus oskusi, mis on mul nõrgemad ja vastupidi. Kui tead fakte, siis on palju parem analüüsida ja aru saada kellegi käitumisest. Jah, analüüsida mulle meeldib.

Hea küll, akul 1% alles, tuleb lõpetada ka siin kirjutamine. Lähen parem viin läpaka tuppa ära ja siis jalamassaži. Seejärel mägedesse lugema ja päikeseloojangut nautima. Ning siis olen jälle õnnelik, et üks päev on õhtus ning vaid 10 veel oodata.

Konn siis ka pildis. Liivaga koos, mitte mingi t2piline.

Muidu l2heb endiselt ootamise t2he all, mida vyrtsitavad toredad eestlased ning sydamevalu. Elan yle ja Taavi lubas tulles ka valu 2ra v6tta .)

Eestlased jäävad ikka eestlasteks. Ja seda nii heas kui halvas mõttes. Siin on siis nüüd viimastel päevadel olnud eestlasi ja oleme õhtusööke koos söönud ja eile istusime laua taha lausa 12kesi.

Muidu on jalal suur sinikas ning konn muudkui tüütab.

16 päeva veel.

Nüüdseks on läinud ka stringides ning topless päevitav naine ja tema mees, kes olid pärit Inglismaalt.
Üldse on nii, et inimesed muudkui lähevad ära, mina aga jään ja ootan. Kui keegi mult küsib, how many days more here ja kuuldes vastuseks, et terve detsember, on kõigil silmad suured. Hm.

Igaljuhul, nädal on möödas, kolm veel ees. Kuigi Som ütles, et ma päevi ei loeks, siis teen seda siiski. See annab mulle jõudu, mõeldes, et 20 päeva on veel!

Üldiselt on kõik korras, vaid jala lõin eile ära, nüüd marraskil ja punane, täitsa valus on kohe. Lisaks tunnen üldse, et võib-olla on kerge külmetus kallal, siin ööd nii külmad, kuid saan hakkama ja ei virise. Lubasin Taavile olla tugev .)