Juhtusin just nägema, kuidas noor inimene halab selle üle, kui ilusad ja head olid ajad, mis on nüüdseks minevik. WTF? Kuidas saab noor inimene, endal elu alles ees, juba halada mineviku toreduse üle?
Loomulikult on lapsepõlv ilus ja tihti ka kooli aeg ning vahel tulebki suur soov saada tagasi neid mõneaastataguseid aegu, kuid minu arvates on vale väita noorel inimesel, et ilusad ajad on möödas. Mis elu Sind siis ees ootab, kui oled alles 20ndates ning juba on Su ilusad ajad läbi? Karm värk. Mina igaljuhul kavatsen alles ELAMA hakata!

Lisaks on juba möödas 6 päeva, 22 veel ning siis on juba 24. detsember, mil võtan takso ja sõidan Taavile lennujaama vastu. Jah, armastus on saanud uue tähenduse. "Ma teadsin, et armastan sind väga palju. Nüüd aga saan aru, et ma armastan sind uskumatult palju." Lugesin kirjast täna .)

Hommikul tellisin endale värske arbuusimahla ning see maitses nagu kala.
Konn polnud juba paar päeva endast märku andnud ning eile astusin julgelt vannituppa. Õnneks oli mu reaktsioon piisavalt kiire ning suutsin jala tagasi tõmmata, vastasel juhul oleks ma sellele neetud konnale lihtsalt peale astunud. See konn pole suur, aga ta suudab mind iga kord nii ehmatada. Vastik.

hide'n'seek

Raporteerin:
Kummirõngaga väike poiss koos emaga on lahkunud. Stringide ja toplessilt päevitav paar on endiselt alles. Somi sõbranna Austraaliast lahkus, kuid tuleb veebruaris uuesti. Reedel astus üles ka äsjasaabunud Ameeriklane, kauboi, ja mängis suupilli. Reedel astus trummimängu, kitarri ja laulmisega üles ka sakslane, kahe punupatsiga habemes mees. Trummi mängida ja laulda ta ei osanud, see-eest kitarri mängis kenalt. Astus üles ka Carl Inglismaalt, kes enda kitarrioskusi väga maha tegi. Laul mulle ei meeldinud, aga kitarri mängis tõesti väga nauditavalt. Hennapoiss on mul suureks sõbraks saanud ja tüütab iga päev vähemalt tunnikese. Lisaks ei taha massažipoiss mu käest kunagi lahti lasta, kui seda tervituseks surub. Ma vist meeldin talle. Ning üksik naine ja tema laps - well, see hallipäine mees on järje peale saanud. Naine ja mees vahetavad juba õrnusi - puudutavad teineteist, silitavad ja on üsna armunud. Väk!

Ahja, ja eile nägin kassisuurust rotti. Ning mu vannitoas elab konn.

Istun siin Royal Touchis jälle ja lihtsalt vahin netis. Ei oskagi kohe olla, kurbus on nii südames.
Taavi peaks hetkel sõitma Mumbaist Delhi poole, kus ta peab veetma öö lennujaamas, pärast mida tuleb sõit Helsingisse ja seejärel Tallinna poole. Ning sama marsruut ka 23. detsembril. Seniks aga...

On alanud 30 päeva igatsust.
Oeh.

Naljalt meil igav ei hakka!

Pole ammu midagi kirjutanud..

Endiselt läheb meil kenasti. Kurb uudis on see, et Taavi sõidab 25. novembril Eestisse ning naaseb siia alles 24. detsembril. Palju õnne neile, kes oma tahtmise saavutasid.

Naudime viimaseid päevi koos. Reedel oli ühes restoranis live-music, käisime ka seal. Tuju Taavil üles astuda polnud, lisaks oli heli üsna kehv. Istusime parem ühes paadis ja kuulasime kesinaid lauljaid kaugelt.
Eile paluti meie eelmises ööbimiskohas Taavil natuke mängida, neil olid seal mingid tähtsad kliendid, kes täna lahkusid ja nende auks tehti lõkkeõhtu. Ning Taavi siis mängis. Õhtu ise oli natuke kummaline, kuid lõppes hästi - meie juurde tuli kena briti paar, kellega rannal kaheni juttu ajasime. Väga meeldivad inimesed!

Eile filmisime ka Taavi uuelt albumilt ühe laulu jaoks videosid, päris naljakas oli vahepeal. Nüüd aga Taavi päevitab, ma postitan selle sissekande ära ja ühinen temaga. Viimased päevad koos, pärast mida tuleb pikk igatsus.

Thunderstorm in paradise!!!

J2lle uus n2dal siin kaugel maal...

N2dalavahetus moodus 22rmiselt syndmusterohkelt. Plaanis oli teha kahep2vane tsikliretk. Rentisime j2lle Bulleti ja otsustasime tagasi Calangutesse s6ita, et syya Getteri lemmik maisi (mis kujutab endast syte peal grillitud maisit6lvikut) ja syya meie lemmikrestoranis. Kuna ma rentimise juures kiivri vastu erilist huvi ei tundnud, moodus reis teatava n2rvipinge all kuid siiski sellekohaste viperusteta. Nimelt on siin yldiselt kiivrivaba 6hkkond kuid suuremates linnades tuleb see siiski p2he panna ning ega k6vemad maanteedki erandid ei ole. Sinnas6iduks kulus meil pisut enam kui kolm tundi, kuigi kilomeetreid oli sinna vaid ca. 70. M2gised teed, pisikesed kylad ning t6eline india maaelu moodus meist igal l2bitud meetril. Vaadata oli palju ning kogeda samuti. Plaan n2gi ette veel kylastada laup2vast ooturgu, mis Goa osariigi yks kuulsamaist vaatamisv22rsustest on, kuid tugeva vihmasaju t6ttu 6htul, me sinna siiski ei j6udnud. Lisaks ilmnes Margaos v2ike vahejuhtum seoses saginaga bensiinijaamas ning ma vigastasin oma jalga pisut. Seet6yyu pidime s6itma veel oopimeduses kohalikku haigemajja abi otsima, mis aga ei osutunud n6nda lihtsaks ylesandeks. L6puks, peale teist katset maandusime esmapilgul kyll hambaarsti kabinetti kuid r66msameelne doktorih2rra paistis siiski teadvad nii m6ndagi ka jalgadest ja neid puudutavatest vigastustest. Sain sideme, korraliku suraka systi tagumikku ja kolm retseptiravimit (mida ma muidugi ei ole t2nini v6tnud). K6ik see k2es tegi olemise paremaks ja 6htu v6is oma kohutavas niiskuses j2tkuda.:) Laup2eva 6htu veetsime siis olude sunnil toas ning vaatasime telekat, mida ponud vast juba kom n2dalat n2inud.

Pyhap2ev: Alustasime p2ikselist hommikut soogiga ning jalustrabava plaaniga minna vaatama Dutshagari koske. Selleks aga tuli j2llegi hulk maad maha kimada ning aega polnud kaotada. Seegi teekond moodus viperusteta kui v2lja arvata tolmukord ja mustuse kiht mis meid p2rast kattis. See oli tingitud toostuspiirkonnast, mille pidime l2bima koseni j6udmiseks. Yldiselt peab ytlema, et pyhap2v oli rohkem yllatusi t2is. Mina sain s6ita elvandi seljas ja Getter n2gi esimest korda elus koske. Koseni j6udmine on muidugi teine lugu ja ka sellest v6iks kirjutada pikemalt kuid ei j6ua mina trykkida ja lugeja lugeda. R22gin selle loo siis teine kord v6i m6nel 6htul meie juures saunas.

Kokkuv6tteks oleme elus ja enam-v2hem terved ning puna on endiselt p6skedel.
Uus n2dal toob kindalsti uusi seikulsi, millest j2lle pajatada ning kyllap j6uavad need meie tagsihoidliku hyti seinte vahelt ka lugejateni ja kuulajateni.

Seniks aga tugevat meelt ja h2id soove...

Taavi

meil torm moodas ja k6ik on korras.
t2nane p2ev moodus hommikul 2rgates, hommikusooki syyes (ja avastades, kui meeletult maitsev on banaani-mee puder), seej2rel l2ksime Kayakidega merele ning p2rast seda p2evitasime. St Taavi p2evitas ja ma olin selle suure vihmavarju nagu nad seda kutsuvad all. Mul on keelatud rohkem p2evitada .D
Seej2rel saime paari kohalikuga kokku, kes meile tube n2itasid ning siis jalutasime lihtsalt. vatasime samuti kauneid tube, kuhu tahaks kolida ning orgunnisime endile homseks motika. l2hme tagasi p2evaks Calangutele, tahame seda ylimaitsvat grillitud maisi.
Ja nyyd siis s6ime ja m6tlesime korraks neti tulla.

Lihtne elu .)

Kuda Teil l2inud on?

Namaste!

Muutused elus, millest v6iks kaks s6na r22kida - meil on siin torm .)
Tugev tugev tuul, meeletud lained ning vihma sajab. Novembris siin ei saja vihma, see on nagu rusikareegel, aga vahi v2rki - loodus teeb vigureid.
ja nyyd on kolm p2eva j2rjest sadanud, aga t2na on eriti tormine. Varem arvasime, et see meri, mis siin lahes on, see ei ole tormine. nyyd muigame ja soome 6htusoogiks oma s6nu. ha ha!
Ei tegelt on lahe. tahtsime t2iega enne minna nendesse megasuurtesse (aga endiselt lahedatesse!!) lainetesse hyppama, aga meil polnud ujumisriideid all ja k6ht oli liiga tyhi, niisiis valisime soomise. ja kui me saime ujukad selga, siis ajas politsei juba inimesi veest v2lja, kuna hakkas h2marduma ja lained polnud enam lahedalt suured. ps. siin pole rannavalvet, seda tood tegi t2na politsei.

rentisime Taavi soovitud Royal Enfieldi (vist kirjutati nii). m6nusat h22lt tegi ikka kyll. ja noh, s6ita on ka ikka meeletult parem, kui mingi rolleriga. tahtsime t2na osariigi piiri yletada, aga kuna otsustasime piirivalveametnikule mitte raha anda, siis pidime otsa ringi poorama (Tafkal pole rahvusvahelisi lube). otsustasime kylastada hoopis Cotagao metsiku looduse parki. hi hi. p2ris lahe oli. v6inoh, lahe oli see, et jalutasime dzunglis ja ahve n2gime ka. mingit suurt cobra ka ning krokodille, aga need olid puuris .D

ja nyyd ma ei teagi, mis teeme. kell on 9 6htul, 6ues sajab ja on pime. me oleme netis, ja siis anname t2naseks motika 2ra. homme loodame odavamalt saada. ah, sooma l2hme ka veel .)

Vot siis, selline postitus j2lle mu r66msameelselt lapsikust peast.
Mul lihtsalt on p6hjust 6nnelik olla! (veel, sest hetkel oleme veel kahekesi. Eks ma praegu r66mustan ning siis detsembris valan pisaraid)

sau,
annan meist m2rku - oleme endiselt Palolemis ja naudime elu.
Taavit mina peaaegu ei n2egi, tema on end nyyd pyhendanud kitarrile. ei tea, kas tegemist on lihtsalt suure sooviga harjutada v6i paneb teda tegutsema t2na ja homme toimuvad v2ikesed kontserdid, kus ta yles astub. eks m6lemat, ma loodan.
igaljuhul tundub, et see on talle h2sti m6junud - uusi lauleb tuleb rohkem kui kookoseid j6uab palmi otsast alla kukkuda ning ka erinevad coverid saavad selgeks minutitega. super!

minu enda koha pealt - lugesin l2bi raamatu "A short history of tractors in Ukraine", mille me eelmisest kohast kaasa v6tsime. algul luges seda Tafka, nyyd ma. kui raamat ise oli t2iega hea, siis l6pp oli jama. lihtsalt, noh, et te ka teaksite. see oli novell, koomiline raamat. nyyd on mul veel Coelho uus raamat " The winner stands alone", mille ostsin 200 rupsi eest. Eesti raha siis mingi 50 krontsa. super! mees ytles, et p2rast lugemist ta ostab mult selle tagasi, aga lootku vaid, et minema myyn selle raamatu. ha ha!

nyyd 2ritsen jalakettidega ning seet6ttu pean netis k2ima rohkem kui soovin.
aga kuna ma ei soovi k2ia netis, siis ma nyyd l2hen.
adios! .)

Taavi meie praeguse hyti r6dul lugemas .)

Vot selliseid on siin rannas pakkuda. Enda jalaketi sain Anjuna beachilt, mis on siit kaugemal...