Lennujaam

Nonii, oleme lennujaamas. Mustpeade majas sõpradega head aega öeldud, tunnike ka magatud, viimased asjad kokku pakitud ning nüüd lennujaamas. Jube uni on silmas, ei suuda neid lahtigi hoida, aga peab. Nüüd hakkan küll mõtlema, et kas otsus mitte täna öösel magama minna oli õige, aga vist ikka on - lennukis on tõepoolest tunduvalt rohkem und seetõttu.

Reisipabinast siis... ütleme nii, et ma pole kunagi varem sellist reisiärevust tundnud! Kolm ööd pole saanud magada, söögiisu on olnud minimaalne, pidev närv on sees ning paigal püsida ei saanud. Kahjuks jätsime kõik ostud viimasele minutile, mistõttu mõned asjad ununesid (näiteks mulle hügeeniline huulepulk), mõned asjad olid lihtsalt poes otsas (nagu näiteks magamiskott, mida plaanisime kaasa osta). Kiireks läks, väga kiireks. Aeg jooksis halastamatult ning meeletu kiirusega. Mina olin seetõttu aga väga närvipundar, kui apteegist ei saanud ka kõike, mida tahtsin, siis olid pisarad kohe taga. Aga nüüd on tuju paranenud ja kõik nutud nutetud .)

Jah, kummaline, nüüd ongi minek. Endale vist tõesti ei jõua ka veel kohale, et kuhu ja kui kauaks me lähme... aga nagu me ütleme kõigile, nii korrutame ka endale - kõik see aeg läheb kindlasti väga ruttu!

Hetkel lõpetan, vaja veel mõned meilid saata ja ehk natuke ka tukastada :) Kõik kallid ja armsad, olge tublid ja ärge olge kurvad, olge rõõmsad!

Teie Taavi ja Getter.