J2lle uus n2dal siin kaugel maal...
N2dalavahetus moodus 22rmiselt syndmusterohkelt. Plaanis oli teha kahep2vane tsikliretk. Rentisime j2lle Bulleti ja otsustasime tagasi Calangutesse s6ita, et syya Getteri lemmik maisi (mis kujutab endast syte peal grillitud maisit6lvikut) ja syya meie lemmikrestoranis. Kuna ma rentimise juures kiivri vastu erilist huvi ei tundnud, moodus reis teatava n2rvipinge all kuid siiski sellekohaste viperusteta. Nimelt on siin yldiselt kiivrivaba 6hkkond kuid suuremates linnades tuleb see siiski p2he panna ning ega k6vemad maanteedki erandid ei ole. Sinnas6iduks kulus meil pisut enam kui kolm tundi, kuigi kilomeetreid oli sinna vaid ca. 70. M2gised teed, pisikesed kylad ning t6eline india maaelu moodus meist igal l2bitud meetril. Vaadata oli palju ning kogeda samuti. Plaan n2gi ette veel kylastada laup2vast ooturgu, mis Goa osariigi yks kuulsamaist vaatamisv22rsustest on, kuid tugeva vihmasaju t6ttu 6htul, me sinna siiski ei j6udnud. Lisaks ilmnes Margaos v2ike vahejuhtum seoses saginaga bensiinijaamas ning ma vigastasin oma jalga pisut. Seet6yyu pidime s6itma veel oopimeduses kohalikku haigemajja abi otsima, mis aga ei osutunud n6nda lihtsaks ylesandeks. L6puks, peale teist katset maandusime esmapilgul kyll hambaarsti kabinetti kuid r66msameelne doktorih2rra paistis siiski teadvad nii m6ndagi ka jalgadest ja neid puudutavatest vigastustest. Sain sideme, korraliku suraka systi tagumikku ja kolm retseptiravimit (mida ma muidugi ei ole t2nini v6tnud). K6ik see k2es tegi olemise paremaks ja 6htu v6is oma kohutavas niiskuses j2tkuda.:) Laup2eva 6htu veetsime siis olude sunnil toas ning vaatasime telekat, mida ponud vast juba kom n2dalat n2inud.
Pyhap2ev: Alustasime p2ikselist hommikut soogiga ning jalustrabava plaaniga minna vaatama Dutshagari koske. Selleks aga tuli j2llegi hulk maad maha kimada ning aega polnud kaotada. Seegi teekond moodus viperusteta kui v2lja arvata tolmukord ja mustuse kiht mis meid p2rast kattis. See oli tingitud toostuspiirkonnast, mille pidime l2bima koseni j6udmiseks. Yldiselt peab ytlema, et pyhap2v oli rohkem yllatusi t2is. Mina sain s6ita elvandi seljas ja Getter n2gi esimest korda elus koske. Koseni j6udmine on muidugi teine lugu ja ka sellest v6iks kirjutada pikemalt kuid ei j6ua mina trykkida ja lugeja lugeda. R22gin selle loo siis teine kord v6i m6nel 6htul meie juures saunas.
Kokkuv6tteks oleme elus ja enam-v2hem terved ning puna on endiselt p6skedel.
Uus n2dal toob kindalsti uusi seikulsi, millest j2lle pajatada ning kyllap j6uavad need meie tagsihoidliku hyti seinte vahelt ka lugejateni ja kuulajateni.
Seniks aga tugevat meelt ja h2id soove...
Taavi
Ebanormaalselt ägedad pildid :)
ReplyDeleteMis on hüti kompleksi nimi kus ööbite? Getter mainis Kroonika blogis Nepaali restorani.
ReplyDeleteIse olime 2009 jaanuar 11 päeva Hi-Tide nimelises hütis ja seal oli teenindav staff Nepaalist.Asub nende kompleks merelt vaadatuna paremal pool servas. Kui on see ,siis tervita, küll nad mäletavad,minu nimi on ka Taavi.Olin naise ja pojaga
Nepaali koht, kus hetkel kogu aeg sööme, on Royal Touch.
ReplyDeleteElame aga hütis, mis on Hi-Tide kõrval, Titanicus .)
Astume Hi-Tidest läbi ja tervitame Sinu poolt neid! ,)