Sunday, February 21, 2010

Nyyd oleme Varanasis. S6it siia oli taaskord seiklusterohke.
Istusime Darjeelingus dziipi, et s6ita Siligurisse, kust pidime v6tma j2rgimse vahendi, et minna N.J.P.sse, kust l2heb rong. 2 km enne Siligurit peatub auto ja ytleb, et linnas on ikka veel streik ja edasi ei saa. v6tsime siis oma kompsud selga ja hakkasime astuma. Njp-sse oli 9 km, mille otsustasime v6tta riksha, mis oli ka ainus variant.
Rongijaama yhes piletikassast kysides samale p2evale Varanasi kanti pileteid polnud, aga kassa nr 5 andis meile 310 ruupia eest general klassi piletid. Meie ei teadnud, mis see second class on ja kuna soov minna kohe oli suur, siis v6tsime need.
Meie vagunid olid nii t2is, et 4sel kohal istus 6 inimest, vahek2igud olid t2is ja ka maas magati. Kohalikud ei suutnud imestada, et me ainukeste valgetena seal oleme ja t6esti Mulgha Saraisse s6idame. Meie ei teadnud aga, kaua s6ita tuleb ja seet6ttu olime enesekindlust t2is.
Saime vahek2igus tualettide k6rval seista umbes 20 minutit, kui meile otsiti kohad ummistunud inimeste vahel. Ja see oli koht, kus tundsime, kui heasydamlikud hindud olla v6ivad: nad tegid meile ruumi, meie kottidele samuti, nad pakkusid vett, kui n2gid, et meil sai otsa, nad ostsid meile teed, nad pakkusid syya. Kui p2rast 12 h s6itu rahvast v2hemaks l2ks, siis nad lasid meid nii olla, et saime kordamooda pea yksteise sylle panna ja magada. Ja siis eikusagilt tuli mees ja andis meile oma imesooja teki. See oli kui 6nnistus, sest nii j6le kylm oli (vahetult enne p2ikeset6usu ja tuul puhus ka t2iega). Ja siis see sama mees tuli ja ytles, et nyyd kohe on meie peatus. Nii toredad, t6esti!
Nyyd oleme Varanasis ega oska sellest linnast midagi arvatagi. Mina ei oska, Taavi esimene arvamus oli juba natuke negatiivne. Pyhadust on siin linnas palju, aga sama palju on ka hullust.
Aga hea kyll, Namaste (see on nii tere kui ka head aega)

2 comments: