Siiani on Getter teinud sissekandeid, nyyd on siis minu kord.

Alustaksin esmalt praegusest hetkest. Interneti putkasid ja punktilaadseid moodustisi leiab Indiast iga nurga pealt. Mis aga tugevalt vajaka kipub olema on hea netiyhendus v6i normaalselt toimiv raal. P2rast paarikymneminutilist n2rvidem2ngu 6nnestub ehk midagi siiski yles panna.
Yldiselt on lugejal ylevaade senisest olemas. Oleme m6ned p2evad Goas olnud ja siinset elu-olu nautinud ja tundma 6ppinud. Enne reisi j2i ajapuuduse t6ttu mul juuksed l6ikamata ning yhel heal p2eval goa vahel rolleriga p6ristades otsustasime v2ljakutse vastu v6tta. Juuksur oli sellise v2lik2imla m66tu putka, milles tegutsesid kaks hindunoormeest. Sealjuures ei n2inudki nad teab mis geid v2lja, arvestades levinud meesjuuksuri imago juurde k2ivat pilti. Niisiis paluti mind aupakklikult istuma ja ma pidin oma j2rjekorda 5 minutit ootama. Kui minu kord k2es, kysis juuksur Getterilt, et kui palju v6tame, (minu h2mmastuseks) ning l2ks lahti. K22rid k2isid kiiresti ja ilma pikalt k6hklemata. Vahepeal p2ris ta ainult Getteri k2est, et kas nii on hea ning lasi edasi. Yldiselt ei olnud kogu protseduuri juures minul mingit s6na6igust vaid naine oli see kes ytles. Pean tunnistama, et kogu selle kiiruse ja rohmakuse juures oli tulemus lausa suurep2rane. Sama too mida meil tehakse tund aega tehti seal u. 10 minutiga ning sealjuures veel v2ga professionaalselt. Muidugi ei puudunud arvutud p2hem22rimised stiilis, et kas soovite habet ka piirata? ja enne veel kui olin vastuse peale m6elda j6udnud oli habemenuga juba v2ljas. Alguses kokkulepitud 80-st ruupiast sai kahe minutiga 200, sest pisukene piiramine ja k6ik need moksid mis mulle p2he m22riti, maksid otseloomulikult hingehinda. Igaljuhul v2ga p6nev kogemus ning suurep2rane l6ikus. Tuleb vaid meeles pidada, et kui milleski kokku on lepitud, siis laske see 2ra teha ning k6igele muule oelge alati ei, isegi siis kui te ei saa mitte m6hkugi aru mida teile oelda tahetakse.
Siinse yilkiire neti t6ttu ma praegu oma heietusi j2tkama ei hakka ning kirjutan teine kord edasi.
P2ikest,
Taavi

Kohal

Heihoo!

Oleme kohal. 6nnelikud ja v2sinud, aga kohal. Kohal siis Goas, sest Indias oleme olnud juba pea kolm p2eva.

Need kolm p2eva on olnud t2is seiklusi ja erinevaid h2id ja halbu intsidente. N2iteks Amsterdamis oeldi meile, et meie lennuk on ylebroneeritud ja on t6en2osus, et me ei saagi yldse lennukile. 6nneks nii ei l2inud ning peatselt leidsime end suures lennukis, suuremas kui me kumbki olime kunagi s6itnud. kaks-neli-kaks istmetega. V2gev!

K6igest 7 tundi s6itu ja nagu naksti olime kohal. Kui Getter sai kenasti tolliametnikust mooda, siis Taavi mitte. Virisemiseks andis p6hjuse meie kaks viisat, millest esimene polnud tyhistatud. 6nneks saime lause "No worries" ja ka Taavi lasti l2bi. Ning ka pagasid ei l2inud kaduma.

Alates sellest momendist oleme me teinud peaaegu k6ike vastupidi sellele, mida olime erinevatest reisikirjadest lugenud - v6tsime esimese takso, maksime talle enesele teadmata r2medalt yle, lasime tal end viia hotelli, mis polnud meil broneeritud ja maksime selle eest hingehinda. Aga endil oli meil nii l6bus. Ja tydimust pikast lennust, nii et tahtsime vaid magama minna. Ja seda me saime.

Aga selle m6ne tunniga oises Mumbais sai meile selgeks - see pole koht, kuhu me tahaks j22da ning seet6ttu suundusimegi j2rgmisel hommikul esimese asjana rongijaama (kuhu minekuks kulus umbes 1,5 tundi piinarikas riksas6itu). Seal v6ttis meid oma hoole alla tundmatud naine, keda meie kutsume Big Mamaks. T2nu temale v6i tema t6ttu v6tsime ette 16tunnise bussis6idu Mumbaist Goasse. K6ik olid hoiatanud, et mitte mingil juhul minna bussiga, ainult rongiga. Endil meil oli j2lle naljakas, aga p2rast 10h s6itu enam me ei naernud.

Aga nii kui hommikul kell 8 Goas maha saime, oli meel j2lle r66mus. Lasime end mingil taksojuhil 2ra sebida, kes viis meid Calangute ranna asemel hoopis selle l2hedale mingisse hotelli, mis tunduski meile sobiv ja naiss, nii et elame nyyd seal n2dal aega.

T2na aga k2isime soomas, jalutasime Calangute t2navatel ja vedelesime rannas 6lut juues. M6nus ja megapalav! Nyyd kirjutame siia ning suundume taas soome, p2rast mida v6tame jalutusk2igu hotelli poole.

Okei, tsau, time is money, you know, my friend .D

G&T

Lennujaam

Nonii, oleme lennujaamas. Mustpeade majas sõpradega head aega öeldud, tunnike ka magatud, viimased asjad kokku pakitud ning nüüd lennujaamas. Jube uni on silmas, ei suuda neid lahtigi hoida, aga peab. Nüüd hakkan küll mõtlema, et kas otsus mitte täna öösel magama minna oli õige, aga vist ikka on - lennukis on tõepoolest tunduvalt rohkem und seetõttu.

Reisipabinast siis... ütleme nii, et ma pole kunagi varem sellist reisiärevust tundnud! Kolm ööd pole saanud magada, söögiisu on olnud minimaalne, pidev närv on sees ning paigal püsida ei saanud. Kahjuks jätsime kõik ostud viimasele minutile, mistõttu mõned asjad ununesid (näiteks mulle hügeeniline huulepulk), mõned asjad olid lihtsalt poes otsas (nagu näiteks magamiskott, mida plaanisime kaasa osta). Kiireks läks, väga kiireks. Aeg jooksis halastamatult ning meeletu kiirusega. Mina olin seetõttu aga väga närvipundar, kui apteegist ei saanud ka kõike, mida tahtsin, siis olid pisarad kohe taga. Aga nüüd on tuju paranenud ja kõik nutud nutetud .)

Jah, kummaline, nüüd ongi minek. Endale vist tõesti ei jõua ka veel kohale, et kuhu ja kui kauaks me lähme... aga nagu me ütleme kõigile, nii korrutame ka endale - kõik see aeg läheb kindlasti väga ruttu!

Hetkel lõpetan, vaja veel mõned meilid saata ja ehk natuke ka tukastada :) Kõik kallid ja armsad, olge tublid ja ärge olge kurvad, olge rõõmsad!

Teie Taavi ja Getter.

Loetud päevad

Nonii, täna on laupäeva õhtu, blogi on oma esimesi ilmeid saamas ning reisi alguseni on jäänud veel kolm päeva.
Pühapäev, esmaspäev ja teisipäev. Kolmapäeva hommikul kell 5 oleme lennujaamas. Otsustasime, et teisipäeval ei tasu üldse magama minnagi, sest siis on lennukis rohkem und. Kuidagi tuleb ju 14ks tunniks und koguda (tõsi, sellest kõik ei ole tegelt ainult lennusõit).

Igaljuhul jah, poes oleks vaja käia. Lennupiletid on olemas, viisad on olemas, seljakotid on olemas ja nüüd vaja ka ülejäänud.

Ootusärevus. Ja kartus on hetkel märksõnad, mis kirjeldavad minu tundeid.